Lümfostaaside sidumine ehk kompressioonravi
Inimesed, kes on hädas tursetega, võivad saada abi lümfiterapeudi käest. Lümfimassaaž on väga õrn, aeglane, rütmiline massaažiliik, mis arvestab lümfisüsteemi anatoomiat ja füsioloogiat. Tõsine turse nõuab aga ka sidumist ja võimlemist.
Kompleksse füüsikalise turseravi juurde kuulub kindlasti ka sidumine.
MLD mõju lümfivoolu kiirenemisele (ca 10–12korda) kestab vaid paar tundi, seejärel hakkab MLD abil ärasuunatud vedelik uuesti kogunema rakkudevahelisse ruumi. Isegi kui lümfimassaaži seansi käigus suudeti tursunud jäseme ümbermõõtu vähendada, on ilma kompressioonsidemeta see järgmise päeva seansiks uuesti oma endisele tasemele jõudnud.
Sidumist tuleb alustada sõrmede/varvaste otstest. Sõrmed peavad olema seotud tugevamini kui käelaba, käelaba tugevamini kui küünarvars ning küünarvars tugevamini kui õlavars. Ka küünarvarre ja õlavarre peal peab iga distaalsem sidemekeerd olema pisut tugevam kui proksimaalsem keerd, nii et kompressioonsideme surve väheneks ühtlaselt ülespoole liikudes. Üleval õla juures peaks kompressiooni tugevus olema umbes 60% all käelaba ja sõrmede juures avaldavast survest. Side kinnitatakse lõpuks ümber kehatüve ilma mingi märkimisväärse surveta, et mitte takistada oluliste lümfisõlmede tööd.
Sideme ülesandeks on hoida kudesid turse tagasitekkimise eest ja ühtlasi pideva survemõjutuse abil vedeldada tihkete valguliste tursete ödeemikonsistentsi. Mida suurem on sideme rõhk ja seeläbi rakkudevahelise ruumi rõhk, seda paremini soodustab side vedeliku tagasiimendumist ja sellega turse vähenemist. Samas ei tohi kompressioonsideme rõhk ka väga suureks minna, sest üle 30mmHg surve surub kinni väikesed verekapillaarid ning halvendab naha ja kudede verevarustust, mis annab end tunda survevaludena.
Sidumise ajal tohivad sõrmede ja varvaste otsad verevarustuse häirest pisut sinakaks tõmbuda – oluline on, et sideme sees liikumise käigus nende verevarustus nii palju paraneks, et nad omandavad taas normaalse nahatooni. Surve peab olema paras, et see võimaldaks sidet kanda kogu päeva jooksul kõikide tööde ja tegemiste juures. Seotud piirkonna verevarustuse käigushoidmiseks ning ka lümfisoonte angiomotoorika soodustamiseks lihas-liigespumba kaudu on hädavajalik tursunud jäsemega teha regulaarset võimlemist kompressioonsideme sees.
Kompleksse füüsikalise turseravi juurde kuulub kindlasti ka sidumine.
MLD mõju lümfivoolu kiirenemisele (ca 10–12korda) kestab vaid paar tundi, seejärel hakkab MLD abil ärasuunatud vedelik uuesti kogunema rakkudevahelisse ruumi. Isegi kui lümfimassaaži seansi käigus suudeti tursunud jäseme ümbermõõtu vähendada, on ilma kompressioonsidemeta see järgmise päeva seansiks uuesti oma endisele tasemele jõudnud.
Sidumist tuleb alustada sõrmede/varvaste otstest. Sõrmed peavad olema seotud tugevamini kui käelaba, käelaba tugevamini kui küünarvars ning küünarvars tugevamini kui õlavars. Ka küünarvarre ja õlavarre peal peab iga distaalsem sidemekeerd olema pisut tugevam kui proksimaalsem keerd, nii et kompressioonsideme surve väheneks ühtlaselt ülespoole liikudes. Üleval õla juures peaks kompressiooni tugevus olema umbes 60% all käelaba ja sõrmede juures avaldavast survest. Side kinnitatakse lõpuks ümber kehatüve ilma mingi märkimisväärse surveta, et mitte takistada oluliste lümfisõlmede tööd.
Sideme ülesandeks on hoida kudesid turse tagasitekkimise eest ja ühtlasi pideva survemõjutuse abil vedeldada tihkete valguliste tursete ödeemikonsistentsi. Mida suurem on sideme rõhk ja seeläbi rakkudevahelise ruumi rõhk, seda paremini soodustab side vedeliku tagasiimendumist ja sellega turse vähenemist. Samas ei tohi kompressioonsideme rõhk ka väga suureks minna, sest üle 30mmHg surve surub kinni väikesed verekapillaarid ning halvendab naha ja kudede verevarustust, mis annab end tunda survevaludena.
Sidumise ajal tohivad sõrmede ja varvaste otsad verevarustuse häirest pisut sinakaks tõmbuda – oluline on, et sideme sees liikumise käigus nende verevarustus nii palju paraneks, et nad omandavad taas normaalse nahatooni. Surve peab olema paras, et see võimaldaks sidet kanda kogu päeva jooksul kõikide tööde ja tegemiste juures. Seotud piirkonna verevarustuse käigushoidmiseks ning ka lümfisoonte angiomotoorika soodustamiseks lihas-liigespumba kaudu on hädavajalik tursunud jäsemega teha regulaarset võimlemist kompressioonsideme sees.
Side, mis rahulolekus patsienti üldse ei koorma, on tehtud liiga lõdvalt. Side, mis liikumise puhul ka ebamugav on, või isegi valusid tekitab, on tehtud liiga tugevalt. Ööseks, magamise ajaks võetakse surveside ära, sest enamasti asendis, kus käsi/jalg on tõstetud kehaga samale tasemele, gravitatsioonijõu mõjul olulist turse taastekkimise ohtu ei ole. Side tuleb uuesti peale siduda hommikul tõustes. Need, kellel siiski ka magades turse suureneb, peaksid ööseks tegema lõdvema survega öösideme, mis ei häiriks unerahu.
Et kompressioonside tõstab tavaliselt nahatemperatuuri umbes 6 kraadi ulatuses, survesukad umbes 3 kraadi ulatuses, ning soojus suurendab vedeliku väljumist verekapillaaridest kudedesse, siis tursepatsiendid peaksid vältima päikese käes viibimist, samuti näiteks põrandakütet, rääkimata saunast või soojast vannist ning eelistama varju ja jahedaid kohti. Side imab naharasu, mistõttu turses jäseme marrasknahk võib hakata kestendama ja muutuda tundlikuks nahainfektsioonide, näiteks erüsiipli suhtes. Seepärast peaks seotava jäseme nahka väga hoolikalt süstemaatiliselt kreemitama, soovitatavalt õhtuti pärast sideme ära võtmist ja vahetult enne magamaminekut.
Rohkem informatsiooni lümfiteraapia kohta leiate SIIT.
Vastunäidustused ja näidustused lümfimassaažile
Vastunäidustused (absoluutsed):
Et kompressioonside tõstab tavaliselt nahatemperatuuri umbes 6 kraadi ulatuses, survesukad umbes 3 kraadi ulatuses, ning soojus suurendab vedeliku väljumist verekapillaaridest kudedesse, siis tursepatsiendid peaksid vältima päikese käes viibimist, samuti näiteks põrandakütet, rääkimata saunast või soojast vannist ning eelistama varju ja jahedaid kohti. Side imab naharasu, mistõttu turses jäseme marrasknahk võib hakata kestendama ja muutuda tundlikuks nahainfektsioonide, näiteks erüsiipli suhtes. Seepärast peaks seotava jäseme nahka väga hoolikalt süstemaatiliselt kreemitama, soovitatavalt õhtuti pärast sideme ära võtmist ja vahetult enne magamaminekut.
Rohkem informatsiooni lümfiteraapia kohta leiate SIIT.
Vastunäidustused ja näidustused lümfimassaažile
Vastunäidustused (absoluutsed):
- Halvaloomulised kasvajad (võib teha arsti loal palliatiivmeditsiinis)
- Ägedad põletikud (eriti tähelepanelik tuleb olla roosi e. erüsipeeli puhul)
- Palavik
- Südamepuudulikkus
- Väljakujunenud hüpotoonia e liiga madal vererõhk
- Äge tromboos
- Seletamatud nahamuutused
Vastunäidustused kaela massaažile (suhtelised):
Vastunäidustused vaagna-kõhu piirkonna massaažile (suhtelised):
Näidustused:
- Väljakujunenud arütmia
- Hüpertüreoos e kilpnäärme liigtalitlus
- Carotis-sinus sündroom e unearteri sündroom
- Väljakujunenud siinusbradükardia
Vastunäidustused vaagna-kõhu piirkonna massaažile (suhtelised):
- Ägedad haigestumised vaagna-kõhu piirkonnas
- Jämesoole põletikud, nt. Colitis ulcerosa
- Seletamatud valud
- Menstruatsioon
- Rasedus
- Spastiline obstipatsioon
Näidustused:
- Tursed (mitte kõik, konsulteeri lümfiterapeudiga)
- Reumaatilised haigused, RA
- Morbus Sudeck sündroom e traumajärgne luuhõrenemine
- Plastiliste operatsioonide eel- ja järelravi
- Posttraumaatilised tursed e traumajärgsed tursed (nt.massaažiga võib alustada juba siis, kui jäse on kipsis)
- Postoperatiivsed tursed e operatsioonide järgsed tursed
- Posttrombootiline ehk tromboosi järgne turse
- Roospõletiku järgse turse korral
- Acne vulgaris ehk vinnitõbi, rosaatsea (rosacea)
- Couperosa
- Näo ja silmade piirkonna tursed
- On märgitud ka, et lümfimassaaž omab juuste väljalangemisvastast effekti
- Immuunsüsteemi tugevdamine
- Armid muutuvad vähem nähtavamaks, väiksemaks, pehmemaks
- Rasedus aegsed tursed
- Lipidoos, lipoödeemid
- Migreen
- Ulcus cruris, CVI II ja III staadium (lahtised veenilaiendi haavandid, veenilaienditest tingitud tursed)
- Kroonilised lümfiäravoolu häired (primaarsed ja sekundaarsed), lümfostaas e lümfiseiskumine, elevantiaas
- Vähkkasvajate järgne ravi tursete korral koos sidumistega (tavaliselt alustatakse kui ravi algusest on möödunud 1 aasta, vajadusel arsti loal ka varem)
Vadim Gritšenko
Tel: +372 58 320 338